Vaktsineerida ei saa ilma sinu nõusolekuta
Sul on õigus küsida küsimusi ja saada infot vaktsiinide kohta. Sul on õigus saada vaktsiini infoleht ja võtta endale mõtlemiseks aega. Küsimuste küsimine vaktsiini vajalikkuse, tõhususe ja ohutuse kohta ei tee sind automaatselt vaktsiinivastaseks, rumalaks või vastutustundetuks lapsevanemaks. Sul on õigus teha teadlik valik. Sa ei pea mitte kedagi pimesi uskuma.
Teadliku valiku tegemiseks on sul vaja rohkem informatsiooni kui vaid möödaminnes poetatud trafaretsed laused, et "vaktsiini peab tegema ja et see on täiesti ohutu". Kui sa arstilt infot ei saa, siis otsi ise infot juurde. Kui oled juba siin, siis oled õigel teel.
Kedagi ei saa vaktsineerida vastu tahtmist. Eestis kehtiv Võlaõigusseaduse § 766 reguleerib patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustust. Selle kohaselt "tohib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul" ning "patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta."
Tulevikku suunatud otsust saab alati muuta hetkeni kui protseduur pole veel tehtud. Ehk siis on õigus ümber mõelda ka juhul kui arstil on juba süstal valmis, kuid süsti pole veel tehtud. Nõusolekut juba toimunud protseduuriks tagasi võtta ei saa. Siis saab üksnes vaielda selle üle, kas otsus oli teadev (piisavalt informeeritud) või mitte.
Sul on õigus küsida vaktsiini kohta lisainfot ja saada seda ka kirjalikus vormis kui soovid. Seadus sätestab: "Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis."
Nõusolek on "teadev" ainult juhul, kui sa saad aru oma otsuse tagajärgedest ning tead poolt ja vastu argumente. Seetõttu on seaduses sätestatud nõusolek seaduslik ainult juhul kui sind on igakülgselt informeeritud ning sinu otsus on sinu vaba tahe. Teavitamata jätmine, valeinfo andmine või surve avaldamine arsti poolt annab sulle õiguse pöörduda kohtusse ja nõuda tüsistuste korral kahjutasu.
Piiratud teovõimega patsiendi (sh laste) puhul "kuuluvad nimetatud õigused patsiendi seaduslikule esindajale. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida. "
Eestis kehtib põhimõte, et laste vaktsineerimine vajab vanemate nõusolekut ning keeldumise korral kedagi ei vaktsineerita. Teoreetiliselt on võimalik lastevanemate otsusest mööda minna, kuid sel juhul peavad arstid suutma kohtus oma argumente tõendada. Kuivõrd see on keeruline, siis seda pole Eestis tehtud.
Seega on sul igati õigus otsustada iseenda ja lapse keha üle ning seda isegi juhul kui arst sind ähvardab või muul moel survestab. Kui sinu last ei võeta näiteks kooli või lasteaeda seepärast, et kõik vaktsiinid pole tehtud, siis võib seda pidada diskrimineerimiseks ning sul on õigus pöörduda Õiguskantsleri või Võrdõigusvoliniku poole.
Sul on võimalus pöörduda kohtusse juhul kui sinu arst ei ole sind informeerinud vaktsiini riskidest või on andnud sulle valeinfot, et vaktsiin on täiesti ohutu. Vaktsiinikahjustuse korral annab teadva nõusoleku kohustuse rikkumine arsti poolt sulle õiguse pöörduda arsti vastu kohtusse ja nõuda kahjutasu. Sel juhul on hagi aluseks VÕS § 766 rikkumine.
Sellise kohtuasja algatamise puhul on oluline, et vaktsiinikahjustus oleks märgitud vaktsiini infolehel või tõendatud mõnel muul moel, et kahjustus ja vaktsiin on omavahelises põhjuslikus seoses. Kui see on olemas, siis tuleb võtta jurist, kes hagi kokku kirjutab ja kohtus esindab. Kui selle jaoks pole raha, siis on sul võimalik teha taotlus riigi õigusabi saamiseks, mille juurde esitatakse majandusliku seisundi teatis. Vormid selle jaoks leiad advokatuuri lehelt siit.
RAADIO INTERVJUU TEADVAST NÕUSOLEKUST
Kuula Nõmme Raadio 25.12.2018 Lõunatunni saadet teadva nõusoleku teemal.
Saates räägitakse lahti teadva nõusoleku mõiste ja erandid, kuidas peaks teadva nõusoleku andmine praktikas välja nägema ja millised on patsiendi õigused.
http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2018-12-25.mp3