DTaP - Difteeria, teetanus, läkaköha
-
Difteeria kujutab endast ülemiste hingamisteede või harvem naha mädas-põletikulist nakkust, mis on põhjustatud bakteri Corynebacterium diphtheria poolt.
-
Difteeria haigustekitaja levib sarnaselt tuberkuloosile, ehk välja köhitud/aevastatud nakatatud sekreetidega. Haigus kujuneb välja pärast 2-5 päeva kestnud peiteperioodi.
-
Difteeriale on iseloomulik tavalisele külmetushaigusele sarnased sümptomid nagu madal palavik, köha, nohu ja üldise enesetunde langus. Difteeria haigustekitaja teeb ohtlikuks tema poolt produtseeritav toksiin, mis põhjustab hingamisteedes (sageli kurgus ja kõris) hingamist ja söömist raskendava katu teket. Raskematel juhtudel võib hingamisteede sulgus olla nii tõsine, et vajalik on intensiivravi ja juhitud hingamisele üleminek (intubatsioon). Lisaks võivad harvem esineda mädased nahapõletikukolded, mille haiguskulgu raskendab sageli kaasuv bakteriaalne nakkus.
-
Difteeria kahjustab peamiselt hingamisteid ja nahka. Hingamisteedes tekib raskeid hingamisprobleeme ja mõnikord lämbumist põhjustav turse. Bakter vabastab ka mürke, mis võib põhjustada närvikahjustust, südameprobleeme ja isegi surma.
-
Difteeria haiguskulgu lühendatakse antibiootikumidega, ent täielik tervenemine toimub ainult aja jooksul, kui inimorganism ise nakkusest võitu saab.
-
Vaktsineerimine toimub 3 kuu vanuselt ja kordusvaktsineerimine 4.5 ja 6 kuu vanuselt ning 2, 6-7 ja 15-16 aasta vanuselt. Vaktsiin manustakse samaaegselt läkaköha, teetanuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja lastehalvatuse vastase vaktsiiniga.
-
Difteeria vaktsiin võeti Eesti immuniseerimiskavva 1945 aastal
-
ESINEMISSAGEDUS EESTIS: Alates 2002 aastast difteeriat Eestis esinenud ei ole. (Allikas: TAI andmebaas)
-
Põhjustab bakter Clostridium tetani poolt produtseeritav toksiin, mis kahjustab närvisüsteemis närvirakke ja nende omavahelist suhtlemist.
-
Bakter Clostridium tetani elab mullas ja loomade soolestikus.
-
Teetanuse haigustekitaja on keskkonnategurite suhtes väga resistentne ning põhiliselt nakatutakse traumade tõttu tekkinud nahavigastuste kaudu.
-
Teetanust iseloomustab pärast 7-21 päeva kestnud vaikeperioodi 2-14 päeva kestev lihaste väga valulik jäikus ja spasmid. Kõige sagedamini (85-90%) on lihasjäikusest haaratud lõualihased, sageli ka selja-, mälumis- ja neelamislihased. Kaasuvana võib esineda suutmatus süüa, süljevoolus, rahutustunne ja liigne higistamine. Lõualihaste jäikuste tõttu on sage keelde hammustamine ja keeleturse tekkimine, mis võib hingamist takistada.
-
Kuigi teetanus ei ole nakkushaigus, siis teetanuse vastu soovitatakse umbes iga 10 järgneva eluaasta jooksul kordusvaktsineerida. Vaktsiin manustakse samaaegselt difteeria, läkaköha, Haemophilus influenzae tüüp b ja lastehalvatuse vastase vaktsiiniga.
-
Teetanuse haigustekitaja armastab paljuneda kinnises haavas, kus ei ole hapnikku. Samuti on bakter väga tundlik C-vitamiinile. Seega kui tegu on haavaga, mis saab õhku ja kui juurde võtta C-vitamiini, siis teetanuse bakter paljuneda ei saa.
-
Teetanuse vaktsiin võeti Eesti immuniseerimiskavva 1951 aastal
-
ESINEMISSAGEDUS EESTIS: Viimase 17 aasta jooksul (perioodil 2000-2016) oli Eestis kokku 6 haigestumisjuhtumit, neist 2 lõppesid surmaga. See teeb 17 aasta keskmiseks esinemissageduseks 0,03 juhtumit 100 tuhande elaniku kohta aastas. (Allikas: TAI andmebaas)
-
Põhjustab bakter Bordetella pertussis, mis levib sarnaselt tuberkuloosi ja difteeria tekitajatele.
-
Läkaköha kulgeb kolmes erinevas staadiumis ning igaüks neist kestab 1-2 nädalat.
-
Esimest ehk katarraalset staadiumi iseloomustab tüüpilisele külmetushaigusele sarnane haiguspilt (ninakinnisus või nohu, aevastamine, madal palavik ja pisaravoolus).
-
Teist ehk paroksüsmaalset staadiumi iseloomustavad intensiivsed minuteid kestvad iseloomuliku kõlaga köhahood. Antud köhahood võivad olla nii tugevad, et tekib hapnikupuudus ja oksendamine.
-
Viimast ehk vaikset staadiumi iseloomustab krooniline köha, mis pole enam nii intensiivne kui teises staadiumis.
-
-
Läkakoha saab ravida antibiootikumidega, ent sarnaselt difteeria raviga lühendavad need ainult haiguse kulgu ja vähendavad nakkustohtlikkust ning täielik tervenemine toimub ainult aja jooksul.
-
Vaktsiin manustakse samaaegselt difteeria, teetanuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja lastehalvatuse vastase vaktsiiniga.
-
Läkaköha vaktsiin võeti Eesti immuniseerimiskavva 1957 aastal
-
ESINEMISSAGEDUS EESTIS: Viimase 17 aasta jooksul (perioodil 2000-2016) registreeriti Eestis ametlikult 6025 haigestumisjuhtumit. See teeb 17 aasta keskmiseks esinemissageduseks 26.28 juhtumit 100 tuhande elaniku kohta aastas. Viimase nelja aasta keskmine on 4.73 juhtumit 100 tuhande elaniku kohta. Seega on läkaköhasse haigestumine Eestis oluliselt vähenenud. (Allikas: TAI andmebaas)
-
Läkaköha esineb praktikas 470 korda rohkem kui ametlikult registreeritakse. 2018 aastal kaitses Pia Jõgi oma doktoritööd, mis selgitas välja järgmist: "Seroepidemioloogilises uuringus selgus, et igal aastal puutub B. pertussis´ega kokku 5,9% inimestest, kuid ainult 30% neist on kaevanud köha oma perearstile. Vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumuse (0,013%) ja seroepidemioloogial põhineva hinnangulise avaldumuse vahel on 470 korda, mis näitab, et Eestis levib asümptoomne ja/või kergekujuline läkaköha infektsioon või ei ole läkaköha sümptomid teada." Seega esineb läkaköha Eestis väga palju, kuid see on enamasti nii kerge, et sellega arsti juurde ei jõutagi.
https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-teenistustes/1669-dr-piia-jogi-kaitses-doktoritoeoed
Vaatamata sellele, et vaktsiini infolehe kohaselt on vaktsiin võimeline tekitama ligi 99-100%-lise immuunvastuse antikehade tiitrite näol verre kõigi vaktsineeritavate haiguste osas, siis nakkuse leviku peatamiseks ei ole see piisav.
Seda näitab ka Eesti praktika vähemalt läkaköha osas, millesse haigestumine on kõrge vaatamata suurele vaktsineerituse protsendile.
Vaktsiini infoleht ei avalda kui kauaks vaktsiin kaitset peaks pakkuma.
Avaldatud on vaid antikehade tiitrite mõõtmise tabel 6 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Puudub igasugune selgus, mis juhtub pärast kuuendat kuud.
Läkaköha
Oxfordi Akadeemia ajakirja Clinical Infectious Diseases 15 märtsi 2012 numbris avaldati teadusuuring, mis tunnistas, et 81% alla 18 aastastest läkaköhasse haigestunutest on vaktsineeritud https://academic.oup.com/cid/article/54/12/1730/452864
Atsellulaarne (ehk rakutu) läkaköha vaktsiin võeti kasutusele 1990-datel aastatel, mis vahetas välja rakulise läkaköha vaktsiini. 2013 aastal läbiviidud uurimus ahvide tahtliku nakatamise katses näitas, et rakutu vaktsiin ei ole võimeline läkaköhasse nakatumist ära hoidma. FDA andis välja sellekohase hoiatuse 27.11.2013
Lisaks eelnevale on FDA hoiatuses välja toodud tõsisasi, et pärast vaktsineerimist rakutu läkaköha vaktsiiniga, püsis läkaköha bakter uurimisaluste hingamisteedes veel kuni 6 nädalat ning millega nad nakatasid vaktsineerimata kaaslasi.
Lisaks sellele avaldati 2013 a CDC teadlaste nõukogu kohtumisel, et USA-s leviva läkaköha PRN negatiivsed tüved nakkavad paremini just graafikukohaselt vaktsineeritud inimeste hulgas kui vaktsineerimata inimeste hulgas. Vt kohtumise protokolli (lk 6 lõigus Resurgence of Pertussis).
USA teaduste akadeemia on 2013 a tehtud uurimuse avaldamisel lisanud sellise kokkuvõtte uurimustöö tähtsusest:
Kuigi kõigil rühmadel oli tugev antikehade vastus, siis peamised erinevused T-raku mälus näitavad, et rakutu vaktsiin kutsub esile suboptimaalse immuunvastuse, mis ei suuda nakatumist ära hoida. Need andmed annavad tõenäosusliku seletuse läkaköha taastekke kohta ja näitavad, et karja immuunsuse saavutamiseks on vaja välja töötada paremad vaktsineerimisstrateegiad, mis takistavad B. pertussise koloniseerimist ja levikut.
Siin on veel üks uurimistöö, mis leidis, et kaitse läkaköha vastu hajub kiiresti peale viiendat vaktsiini doosi. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28506516
Terviseameti kodulehel avaldatud andmetest "Nakkus- ja parasiithaigused Eestis" ja TAI statistika andmebaasist oli võimalik välja nokkida järgmised andmed läkaköha kohta:
2005 - Haigetest lastest 96% oli vaktsineeritud (haigestunud 25, neist olid vaktsineeritud 24)
2006 - Haigetest lastest 95,9% oli vaktsineeritud (haigestunud 49, neist vaktsineeritud 47)
2007 - Haigetest lastest 84,7% oli vaktsineeritud (haigestunud 137, neist vaktsineeritud 116)
Kuigi laste edasisi andmeid pole avaldatud (ilmselt oli piinlik), siis saab nende 3 aasta põhjal öelda, et enamus haigestunud lastest on vaktsineeritud. Kuna vaktsineeritusega hõlmatuse protsent on sama, mis haigestunutel, siis võib öelda, et vaktsineerimine ei aita üldse läkaköha ära hoida ning vaktsiini tõhusus on null.
Kuna suur osa täistkasvanutest on vaktsineerimata, siis vaktsineerituse protsent langeb kui vaadata kogu populatsiooni:
2008 - Haigetest 68,9% oli vaktsineeritud (kokku 485 juhtu)
2009 - Haigetest 58,0% oli vaktsineeritud (kokku 629 juhtu).
2010 - Haigetest 58,4% oli vaktsineeritud (kokku 1295 juhtu)
2011- Haigetest 57,1% oli vaktsineeritud (kokku 478 juhtu)
2012 - Haigetest 57,0% oli vaktsineeritud (kokku 149 juhtu)
2013 - Haigetest 36,4% oli vaktsineeritud (kokku 55 juhtu)
2014 - Haigetest 44,2% oli vaktsineeritud (kokku 43 juhtu)
2015 - Haigetest 50,6% oli vaktsineeritud (kokku 77 juhtu)
2016 - Haigetest 23% oli vaktsineeritud (kokku 74 juhtu)
Eesti sündmuste juures olnud epidemioloog Antonina Järviste kirjutab FB-s:
"Otsus revaktsineerida lapsi enne kooli tekkis seoses läkaköhaga. Kuid kujunes väga kummaline situatsioon - mida paremaks läks hõlmatus vaktsineerimisega, seda järjekindlamalt tõusis haigestumus (ka teistes riikides). 2003.a tekkisid läkaköha puhangud Adavere ja Tabivere koolides. Puhanguid oli nii meie maakonnas kui ka mujal, kuid tihti jäi arstidel läkaköha diagnoosimata - novembris levis ju palju viiruseid. Perearstidel oli kergem panna ägeda respiratoorse infektsiooni diagnoos, kui võtta proove läkaköhale. Meil aga töötavad Adaveres ja Tabiveres tublid perearstid. Meedia hambus olime nagu rindejoonel. Ise olime süüdi, et läkaköha diagnoosisime ja sellega puhangu tekitasime. Muide, Jõgevamaa vaktsineerimisega hõlmatuse näitajad olid tunduvalt kõrgemad, kui vabariigi keskmised. Lapsed paranesid ja surmajuhtumeid ei olnud.
Pärast neid sündmusi ilmus 2004.a Eesti Arstis artikkel (Ants Jõgiste, Juta Varjas, Antonina Järviste) järeldusega:
- Laste kaitsepookimine ei ole läkaköha ennetusmeetmena andnud püsikindlaid tulemusi
- Läkaköha profülaktika ebakohti on eelseisvail aastail otstarbekas käsitleda tundmaõppimist vajavate teadusprobleemidena
Vaatamata sellele alustati 2008.aastal 6-7a laste läkaköha vastu revaktsineerimist. Ja kui juba süstida, siis täie rauaga- lisaks ka difteeria, teetanuse ja poliomüeliidi vastu. Mingit vajadust selleks ei olnud ja ei ole siiamaani. Haigestumuse tõus läkaköhasse jätkus aastani 2010. Oma kirjutises NAKKUSHAIGUSTE TÕRJE TULEMUSI EESTIS, 2014, nendivad Ants Jõgiste, DMedSci ja MD Alex Tamm- ''immunoprofülaktika pole andnud läkaköha tõrjes soovitud tulemusi''.
TEADUSTÖÖ: Vaktsiin on põhjustanud läkaköha patogeeni evolutsiooni. Läkaköha vaktsiinist on muteerunud eelmisest nakkavam läkaköha viiruse tüvi. Vaktsiin ei ole uue tüve osas tõhus.
Bordetella pertussis strains with increased toxin production associated with pertussis resurgence. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19751581
Veel teadustöid, mis kinnitavad läkaköha vaktsiini ebatõhusust ja tüve muteerumist:
Waning Immunity to Pertussis Following 5 Doses of DTaP
http://pediatrics.aappublications.org/content/early/2013/03/06/peds.2012-1928
Global Population Structure and Evolution of Bordetella pertussis and Their Relationship with Vaccination http://mbio.asm.org/content/5/2/e01074-14.abstract
Pertussis resurgence: waning immunity and pathogen adaptation - two sides of the same coin.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23406868
Population diversity among Bordetella pertussis isolates, United States, 1935-2009.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22841154
Why Do Pertussis Vaccines Fail? http://pediatrics.aappublications.org/content/129/5/968
Epidemic Pertussis in 2012 — The Resurgence of a Vaccine-Preventable Disease
http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp1209051
Pertussis: Challenges Today and for the Future
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3723573/
Appearance of Bordetella pertussis Strains Not Expressing the Vaccine Antigen Pertactin in Finland
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3485885/
Pathogen adaptation under imperfect vaccination: implications for pertussis.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16048777
Lack of Cross-protection against Bordetella holmesii after Pertussis Vaccination
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16048777
Bordetella holmesii: an under-recognised Bordetella species
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24721229
Transmission of Bordetella holmesii during Pertussis Outbreak, Japan
https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/18/7/12-0130_article
Small Mutations in Bordetella pertussis Are Associated with Selective Sweeps
http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0046407
Rapid Increase in Pertactin-deficient Bordetella pertussis Isolates, Australia
https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/20/4/13-1478_article
Newly Emerging Clones of Bordetella pertussis Carrying prn2 and ptxP3 Alleles Implicated in Australian Pertussis Epidemic in 2008–2010
https://academic.oup.com/jid/article/205/8/1220/877724
Evolution of French Bordetella pertussis and Bordetella parapertussis isolates: increase of Bordetellae not expressing pertactin.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22717007
TEADUSTÖÖD: Rakutu läkaköha vaktsiiniga vaktsineerimine muudab vastuvõtlikumaks Bordetella parapertussisele (mis on teine läkaköha tüvi).
Acellular pertussis vaccination facilitates Bordetella parapertussis infection in a rodent model of bordetellosis https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2880100/
Clinical and epidemiological picture of B pertussis and B parapertussis infections after introduction of acellular pertussis vaccines. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12876162
Patterns of Bordetella parapertussisRespiratory Illnesses: 2008–2010
https://academic.oup.com/cid/article/54/4/534/393646
Bordetella pertussis and Pertussis Vaccines
https://academic.oup.com/cid/article/49/10/1565/298179
Imperfect vaccine-induced immunity and whooping cough transmission to infants
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2997163/
TEADUSTÖÖ: Läkaköha vastu vaktsineeritud paavianid muutusid haiguskandjateks ja haiguse levitajateks.
Acellular pertussis vaccines protect against disease but fail to prevent infection and transmission in a nonhuman primate model. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24277828
TEADUSTÖÖ: Läkaköha vastu vaktsineeritud saavad haigust levitada. See teeb võimatuks karjaimmuunsuse saavutamise ja läkaköha hävitamise eesmärgi saavutamise.
Asymptomatic transmission and the resurgence of Bordetella pertussis
https://bmcmedicine.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12916-015-0382-8
TEADUSTÖÖ: Iga läkaköha rakutu vaktsiini korduv doos põhjustab haigusevastase kaitse järkjärgulist lühenemist.
What Is Wrong with Pertussis Vaccine Immunity? Why Immunological Memory to Pertussis Is Failing. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28289059
TEADUSTÖÖ: Läkaköhasse haigestumine kasvab 33% võrra igal järgneval aastal pärast vaktsiini kolmandat või viiendat annust.
Duration of pertussis immunity after DTaP immunization: a meta-analysis.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25560446
CNN artikkel: "Teadlaste poolt Vaccine Study Center'is läbiviidud uurimistöö käigus uuriti ligi pool miljonit last, kes sündisid aastatel 1999–2016, ning leiti, et enamik läkaköha juhtumeid - 82% - esines täielikult vaktsineeritud või üle-vaktsineeritud lastel."
Whooping cough vaccine becomes less effective over time, study says
https://edition.cnn.com/2019/06/10/health/whooping-cough-vaccine-study/index.html
Seega saab öelda, et LÄKAKÖHA vaktsiin on küll kõrge haigestumisnäitaja tõttu Eestis vajalik, kuid vaktsiini täieliku tõhususe puudumise, teistele läkaköha tüvedele vastuvõtlikumaks muutumise ja oma lähedastele nakkusohtlikuks saamise tõttu ei ole vaktsineerimisel mingit mõtet. Vaktsineerimine on suisa kahjulik.
Difteeria
Immunoloogia doktor Tetyana Obukhanych ütleb oma avalikus kirjas, et difteeria toksoid vaktsiin ei saa ära hoida nakkuse levikut - vaktsiin on mõeldud isiklikuks kaitseks, mitte haiguse leviku peatamiseks. Difteeria vastu vaktsineerimine ei tee avalikku ruumi ohutumaks.
Vaktsiini infolehe kohaselt annab 6 vaktsiinidoosi manustamine 94-99%-l juhtudest immuunvastuse ehk tekitab antikehade tiitrid verre. Vaktsiini infoleht kaitse kestvuse kohta midagi ei ütle, kui välja arvata see 6 kuu tiitrite mõõtmise tabel.
Difteeria kohta on tehtud uuemaid uurimistöid väga vähe, sest difteeria on üsna arhailine haigus ning seda rikkamates ühiskondades uurida ei saa. Seepärast on need vähesed tööd enamasti vaesemate riikide kohta.
Uurimistöö LAOSes puhkenud difteeria epideemia kohta järeldab, et probleem tekkis nii madala vaktsineerituse kui ka vaktsiini ebatõhususe tõttu. Nakatunutest 63,6%-l olid veres selgelt eristatavad difteeria antikehad, kuid mis haigust ära ei hoidnud.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25909365
Selles töös öeldakse, et ebakindlus difteeria vaktsiini tõhususe osas on viimaste aastatega kasvanud ning vajadus on uue vaktsiini järele.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21506959
Seetõttu saab öelda, et difteeria vaktsiini tõhusus nakkuse ennetamisel on tagasihoidlik vaatamata heale immuunvastusele antikehade näol. Kuna difteeriat levib vähe ja vakstiin on ebatõhus, siis vaktsineerimise vajadus puudub.
Teetanus
Teetanuse toksiini saab neutraliseerida antitoksiiniga haiguse peiteperioodi alguspoole jooksul. Antitoksiin pole enam efektiivne, kui toksiin on seostunud närvirakkudega ja põhjustab sümptomeid.
Vaktsiini infoleht patsiendile tõhususest sõnagi ei räägi. Vaktsiini infolehel med.töötajale on näidatud antikehade tiitrite mõõtmise tabel, milles esimene mõõtmine tehti 1,5 kuud pärast vaktsineerimist. Kahjuks pole infolehest võimalik aru saada, et millal need antikehad siis tekivad ja kas vahetult pärast sügava haava saamist on mõtet vaktsineerida.
Teetanus pole nakkushaigus. See inimeste vahel ega ühiskondikult ei levi. Kui tegemist ei ole musta ja kinnise haavaga, kus teetanuse bakter areneda saaks, siis ei ole vaktsineerimisel mingit mõtet.
Kui arvestada asjaoluga, et teetanuse bakter on väga tundlik hapnikule ja C-vitamiinile, siis aitab teetanust ennetada haava puhastamine ja õhutamine ning C-vitamiini kõrged doosid.
UURIMISTÖÖ: Teetanuse surmajuhtumeid on võimalik ennetada C vitamiini suurte doosidega
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28353648
UURIMISTÖÖ: DTaP Vaktsiini tõhusus täiskasvanutel kuhtub 2-4 aastaga.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25941309
Kuna alternatiiv on olemas ja teetanus ühiskondlikult ei levi, siis teetanuse vaktsiini vajadus puudub.
LÄKAKÖHA vaktsiin on küll kõrge haigestumisnäitaja tõttu Eestis vajalik, kuid vaktsiini täieliku tõhususe puudumise, teistele läkaköha tüvedele vastuvõtlikumaks muutumise ja teistele nakkusohtlikuks saamise tõttu ei ole vaktsineerimisel mingit mõtet. Vaktsineerimine on suisa kahjulik.
DIFTEERIAt ei ole Eestis esinenud viimased 15 aastat. Vaktsiini tõhusus on tagasihoidlik.
TEETANUSE vaktsiini vajadus puudub, sest alternatiiv on olemas ja teetanus pole nakkushaigus.
Eestis kasutati enne 2018 aastat GlaxoSmithKline (GSK) viisik-vaktsiini INFANRIX-IPV+HIB, mis sisaldab korraga viite haigust. Lisaks läkaköha-difteeria-teetanusele (DTap) on selles veel Haemofilus B nakkus (HIB) ja poliomüeliit (IPV).
Alates 2018 aastast kasutatakse INFANRIX HEXA-t, milles on lisaks DTap ja HIB -le veel kolme erinevat tüüpi poliomüeliiti ja B hepatiit. Nimetuse Hexa on see vaktsiin saanud seetõttu, et sisaldab kuut haigust ja kaheksat haigustekitajat. Looduses ei teki aga kunagi olukorda, kus lapse immuunsüsteem peaks korraga jagu saama kuuest haigusest. Seetõttu on selline vaktsiin lapse immuunsüsteemile väga suur koormus.
On oluline märkida, et looduses ei põe laps kunagi kuut nakkushaigust korraga ning immuunsüsteem ei pea nii paljude haigustekitajatega toime tulema samaaegselt. Mitmikvaktsiinid on seetõttu ohtlikumad kui üksikvaktsiinid.
INFOLEHED
1. INFANRIX-IPV+HIB :
Huvitav on näha, et 6 lk infoleht on mõeldud kasutajale ja sellel puudub info turuletuleku järgsetest kõrvalmõjudest.
Kanada GSK ingliskeelne infoleht 29 lk avaneb lingil klõpsates. See on palju põhjalikum infoleht kui eestikeelsed.
Kanada GSK infolehel lk 8 on avaldatud oluline tabel levinumate kõrvalmõjude avaldumisest protsentidena. Loeme, et:
- ohjeldamatu nutt rohkem kui 1h esineb 16,2% esmase vaktsiiniga ja 23,8 % lisaannusega (booster). See võib viidata tugevale piinarikkale valule, mida laps kogeb või neuroloogilistele põhjustele (nt ajuturse või mikroinsult).
- ärrituvust esineb vastavalt 38,8% ja 36,7%, mis samuti võib viidata neuroloogilistele põhjustele, halvale enesetundele või valule.
- kõrget palavikku esineb esmase vaktsiiniga 14% ja lisaannustega 31%.
Protsendi suurenemine ka teiste tabelis märgitud kõrvalmõjude osas viitab sellele, et teisel korral saab organism vaktsiini neutraliseerimisega veel halvemini hakkama.
Kahjuks ei avalda tabel sümptomite ajalist kestvust.
2. INFANRIX HEXA:
Kanada GSK ingliskeelne infoleht 38 lk
FDA ingliskeelne infoleht 18 lk
INFANRIX HEXA kohta saad vaadata ravimifirma poolt koostatud 1271 lk pikkust GSK FIRMASISEST KÕRVALMÕJUDE DOKUMENTi dokumenti siit. See on GSK firmasisene konfidentsiaalne dokument Infanrixi kõrvalmõjudest kaheaastase perioodi kohta (23 oktoober 2009 kuni 22 October 2011). Raport nõuti ravimifirmalt välja ühe kohtuasja käigus, kus pärast vaktsineerimist muutus laps autistlikuks. Dokument tehti avalikkusele kättesaadavaks Itaalia kohtuniku Nicola di Leo otsusega.
Dokumendis on avaldatud kümnete lehekülgedede kaupa kõrvalmõjusid ning vaktsiinist põhjustatud surmajuhtude intsidentide raportid. Kõrvalmõjude nimekirjas on ka autism. Ametlikel infolehtedel ei ole surma ja autismi kõrvalmõjude hulgas nimetatud. See viitab võimalusele, et ravimifirmad avaldavad ametlikel infolehtedel vaid osalist infot, et jätta oma tootest parem mulje kui see tegelikult on.
GSK analüüsib dokumendis vaid neid juhtumeid, mida arstid on raporteerinud. Kõik patsientide/lastevanemate raportid ja osa arstide raportitest (mida GSK defineeris "kergeks" kõrvalmõjuks) on dokumendist välja jäetud. Kui veel lisada tõsiasi, et vaid umbes 2-6% kõrvalmõjude juhtudest raporteeritakse, siis kajastab GSK raport vaid tillukest osa tegelikest vaktsiinikahjustustest.
Loe ka artikleid selle dokumendi kohta:
Vaccines cause autism, says confidential document from corrupt drug company
https://www.naturalnews.com/049458_autism_Infanrix_vaccine_GlaxoSmithKline.html
Recent Italian Court Decisions on Vaccines and Autism
http://www.ageofautism.com/2015/01/recent-italian-court-decisions-on-vaccines-and-autism.html
Infanrix hexa vaccine associated deaths
http://jacob.puliyel.com/download.php?id=345
Viimasel lingil on lastearst dr. Jacob Puliyel analüüsinud salajases dokumendis toodud surmajuhtumeid. Ta leidis, et 97% surmajuhtumitest 0-1 aastaste lastega toimus 10 päeva jooksul ja 3% järgneva 10 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ning et vaktsiin on raportis märgitud perioodi jooksul põhjustanud vähemalt 69 lapse surma.
1. INFANRIX SISALDAB OHTLIKKE ABIAINED
Kuigi INFANRIX vaktsiinid ei sisalda elavhõbedat (Thiomersali), siis sisaldavad nad alumiiniumiühendeid ja formaldehüüdi.
Nii INFANRIX HEXA kui INFANRIX-IPV+HIB vaktsiin sisaldavad 500 mcg alumiiniumhüdroksiidi ja jääkainena formaldehüüdi. INFANRIX-IPV+HIB sisaldab ka Polysorbate 80. Loe linkidel klõpsates nende ainete toimest inimesele.
INFANRIX HEXA lisab alumiiniumhüdroksiidile veel 320 mcg alumiiniumfosfaati tehes kokku 820 mcg alumiiniumiühendit, mis on väikese lapse kohta väga suur kogus. Loe alumiiniumi kohta siit ja alumiiniumi seoste kohta autismiga siit.
Kui vaadata nende kolme abiaine toimet inimesele ning arvestada, et nende ainete sissesüstitavaid ohutuskoguseid pole teadusuuringutega kunagi kindlaks tehtud, siis ei ole alust arvata, et tegemist on täiesti ohutu vaktsiiniga. Ometi kuuleme seda vaktsiine tegema minnes kogu aeg.
Soomes kasutatakse vaktsiini nimega TETRAVAC, mille soomekeelne infoleht on siin.
TETRAVAC sisaldab muuhulgas 300 mcg alumiiniumiühendit, formaldehüüdi, etanooli, aminohappeid (fenüülalaniin).
2. INFANRIX HEXA OHUTUSUURINGUD
Kummalisel kombel on infot Infanrix Hexa ohutusuuringute metoodika kohta raske leida. Vastuseid lihtsatele küsimustele uuritavate vanuse, terviseseisundi, välistuste ning jälgimisperioodi pikkuse kohta, on pea võimatu leida. Ometi on tegemist vaktsiiniga, milles on 8 erinevat haigustekitajat ning mis on vaktsiinide kasutuses alles uus nähtus. Looduslikult ei teki sellist olukorda, et imiku organism peaks korraga võitlema 8 erineva haigustekitajaga. Seepärast on korrektsed ohtutusuuringud eriti olulised.
Vaktsiinide infolehed ohutusuuringute kohta selgeid vastuseid ei anna. Neist leiab vaid infokatkeid ja tervikpilti metoodikast ei näe.
Eestikeelne Euroopa Ravimiameti infoleht on küll 53 lk, kuid suur osa sellest on ühede ja samade pealkirjade kordus, milles sisu on väga vähe või siis on küll tekst, kuid seda on kolm korda erinevas kohas korratud. Vaatamata infolehe pikkusele ei ole võimalik sellelt leida muud infot ohutusuuringute metoodika kohta kui et andmed on esitatud rohekm kui 16 000 uuritava kohta.
Australia infoleht kirjeldab täpsemalt küll efektiivsusuuringute metoodikat ja näitab kuidas vahetult pärast süstimist tekkisid antikehad 99-100%, kuid kui me jõuame ohutusuuringuteni, siis teatab leht vaid, et uurimisaluseid oli 16 000. Teises kohas ütleb, et uuriti ka 1000 enneaegset kel on madalam immuunvastus ning jällegi midagi muud ei ütle.
Kanada infoleht ütleb, et uurimisaluseid oli 3500 ja samuti midagi muud metoodika kohta ei ütle.
GSK kliiniliste uuringute andmebaas annab Infanrix Hexa kohta 543 vastet, millest paljud on tõhususuuringud ja osade puhul ei ole uuritud Infanrixi, vaid see on olnud teise vaktsiini uuringu võrdgrupp. Paljude uuringute uuritavate arv on väga madal. Avatud uuringutest suurima uuritavate arvuga uuring oli 622 uuritavat. Kõikide tööde puhul hakkas silma, et uuringutel polnud korrektsed toimeta platseebot vaid kasutati teisi vaktsiine. Tööd, mis võtaks kokku uuringu 16000 uuritavaga, ei olnud võimalik leida. Ainuke võimalus on saata kiri ja ravimifirmalt isiklikult küsida.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et õigete uuringute leidmine mainitud 16 tuhande uuritava osas on tehtud väga raskeks. Tekib küsimus - Kas andmete varjamise põhjuseks on puudulik ja küsitavusi täis metoodika?
3. TEISED DTaP VAKTSIINIDE INFOLEHED:
TETRAXIM (sh poliomüeliit) - sisaldab formaldehüüdi, alumiiniumhüdroksiidi 300 mcg, fenoksüetanooli, etanooli, äädikhapet
Ungari infoleht ingliskeelne 29 lk
FDA sellel kodulehel on avaldatud järgmiste DTaP vaktsiinide koostised, infolehed ja muu dokumentatsioon. Infolehed:
Adacel® inglise keelne 29 lk tootja Sanofi Pasteur
Boostrix® inglise keelne 26 lk tootja GSK
Daptacel® inglise keelne 26 lk tootja Sanofi Pasteur
Infanrix® inglise keelne 18 lk tootja GSK
Kinrix® inglise keelne 13 lk tootja GSK
Pediarix® inglise keelne 22 lk tootja GSK
Pentacel® inglise keelne 36 lk tootja Sanofi Pasteur
Quadracel® inglise keelne 21 lk tootja Sanofi Pasteur
Tenivac® inglise keelne 21 lk tootja Sanofi Pasteur
Td Generic inglise keelne 6 lk (sisaldab ainult teetanuse ja difteeria toksoidi)
tootja MassBiologics / University of Massachusetts Medical School
Ravimifirma salajane dokument paljastab, et vaktsiin põhjustab muuhulgas ka surma ja autismi
Vaktsiin sisaldab mürgiseid aineid
Ohutusuuringute metoodika kohta infot ei leia
Kuna aastast 2018 hakati Eestis kasutama INFANRIX HEXA-t, siis vaatleme allpool selle vaktsiini kõrvalmõjusid.
INFANRIX HEXA INFOLEHED
Eestikeelne Euroopa Ravimiameti infoleht 53 lk
Inglisekeelne Euroopa Ravimiameti infoleht 52 lk
Ingliskeelne Austraalia GSK infoleht 15 lk med. töötajale
Ingliskeelne Austraalia GSK infoleht 5 lk kasutajale
Ingliskeelne Uus-Meremaa infoleht 13 lk
Ingliskeelne Kanada GSK infoleht 38 lk
INFANRIX HEXA kõrvalmõjud eestikeelselt infolehelt:
Lisaks sellele lisab eestikeelne infoleht turuletulekujärgsed kõrvalmõjud:
Üksikjuhtudena on esinenud seerumtõvele sarnaseid allergilisi reaktsioone, paralüüsi, neuropaatiat, neuriiti, hüpotensiooni, vaskuliiti, lichen planus, multiformset erüteemi, artriiti, lihaste nõrkust, Guillain-Barré sündroomi, entsefalopaatiat, entsefaliiti ja meningiiti. Põhjuslik seos vaktsiiniga jäi tõestamata.
Kolmandik lastest saab vaktsiinist palaviku, ärrituvuse või ohjeldamatu ebanormaalse nutu, mis viitab neuroloogilistele kõrvalmõjudele
Neuroloogilised kõrvalmõjud võivad takistada lapse normaalset arengut ja kahjustada närvisüsteemi
Läkaköha vaktsiin on absoluutselt ebatõhus, muudab teistele tüvedele vastuvõtlikumaks ja levitab haigust oma lähedastele. Difteeriat levib vähe ning vaktsiini tõhusus on tagasihoidlik. Teetanust on esinenud viimase 17 aasta jooksul 6 korral, sellel on olemas alternatiiv ning see pole nakkushaigus.
Lisades sellele ülimalt ohtlikud ja piisavalt sagedased kõrvalmõjud, siis võib oleda, et vaktsiini riski/kasu suhe toetab igati vaktsineerimata jätmist.
Vaktsineerimata jätmisel on risk palju väiksem ja läkaköha vältimise osas isegi kasulikum.
Vaata Dr. Suzanne Humphries loengut LÄKAKÖHA kohta:
(Inglise keeles, kestab 1,5 tundi)
VAKTSIINIKAHJUSTUSE JUHTUMID
Vaata VAXXED kogutud lastevanemate tunnistusi DTaP vaktsiini kahjustuste juhtumitest SIIT: http://www.vaxxed.com/stories-categorized-by-vaccine/
2 kuune beebi sureb pärast mitmikvaktsiini
https://www.youtube.com/watch?v=Krj-KXugunk
DTaP vaktsiin raseduse ajal tappis mu beebi
https://www.youtube.com/watch?v=9CW7Ghpk6G0
Mu tütar sai DTaP vaktsiinist epilepsia
https://www.youtube.com/watch?v=hBzcwaaCGd0&t=598s
Meie poeg lõpetas rääkimise ja taandarenes pärast DTaP vaktsiini
https://www.youtube.com/watch?v=bpXKnAz-xW4
Meie tütre pea lõpetas kasvamise pärast 6 kuu DTaP vaktsiini ja kogu areng peatus. Ta sai sellest eluaegsed peavalud, õppimisraskused jt tervisehädad.
https://www.youtube.com/watch?v=CcOtkvDMmro
DTaP vaktsiin purustab UFC võistlejate perekonna tappes nende hea tervisega poja
Vaccine Shatters UFC Fighter’s Family After It Kills Their Healthy Boy
ARTIKLID
81% alla 18 aastastest läkaköhasse haigestunutest on vaktsineeritud
Uuring avaldati Oxfordi Akadeemia ajakirja Clinical Infectious Diseases 15 märtsi 2012 numbris
https://academic.oup.com/cid/article/54/12/1730/452864
Uuringud näitavad läkaköha vaktsiini ebatõhusust
19.12.2013, Telegram
Sodium ascorbate/ Vitamin C treatment of whooping cough.
17.10.2017 Suzanne Humphries
Suur üllatus - läkaköha levib vaid vaktsineeritute hulgas
Big Surprise - Whooping Cough Spreads Mainly through Vaccinated Populations
17.04.2012 artikkel uuringu kohta
Läkaköha oskab end osavalt peita
5.02.2015 Postimees
DOKUMENTAALFILM
Emmy auhinna võitnud 1982 aasta USA dokumentaalfilm DTaP vaktsiini ohtudest ja rasketest kõrvalmõjudest "DPT: Vaccine roulette"