Vajalik Vaktsiini-info

Benzethonium Chloride (lühendiga “BCl”) on mikroobidevastane aine, mida kasutatakse säilitusainena mõningates vaktsiinides. Eesti immuniseermiskava vaktsiinides seda ainet ei esine, kuid võib olla teiste vaktsiinide koostises.

Selle aine süstimise kohta inimese kehasse ei ole ohutusuuringuid tehtud ning teadusuuringute andmebaasidest neid uuringuid võimalik leida ei ole. See tähendab, et me isegi ei tea milline kogus võiks ohutu olla kui üldse.

Benzethonium Chloride toime kohta on allpool kokku pandud killukesi erinevatest materjalidest ja uurimistöödest, mis annab aimu, et tegu on üsna kurja ainega.

​

 

Informatsiooni Benzethonium Chloride kohta annab tootjapoolne aine ohtusinfo leht (MSDS Material Safety Data Sheet) 11.  lõik, kus on kirjas, et BCl on mürgine sissehingamisel ja sissesöömisel ning on inimnahale kahjustav. Samuti on öeldud, et loomkatsetele tuginedes, võib põhjustada mutatsioone geneetilises informatsioonis ja võib olla kartsinogeenne. Aine ohutusinfo lehel on kirjas, et tuntud kõrvalmõjud BCl allaneelamisel on:  

• Krambid

• Kooma

• Hingamispuudulikkus

• Kesknärvisüsteemi funktsionaalsed häired

• Reaktsioonid kuseelundites

 

1989 uuring katseklaasis hamstrite kopsukoega näitas, et kokkupuude BCl-ga kahe tunni jooksul pärssis DNA-, RNA- ja valkude biosünteesi rakus, mis oli korrelatsioonis BCl kogusega.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2761957

​

Toxnet toksikoloogiaraportist leiame järgmised andmed:

1 -3 grammi sissesöömisel võib lõppeda surmaga

0,01% lahus tekitab kerget ärritust nahale, 0,1% lahus tekitab tõsiseid nahakahjustusi ja mürgistusnähte naha pinnale sattudes, silma sattudes põhjustab tõsiseid silmakahjustusi

Raportist leiame viite vaid ühele 1971 aastal läbiviidud uuringule sissesüstimise kohta rottidega, mis leidis, et  3 mg/kg sissesüstimisel kaks korda nädalas 50 nädala jooksul tekitas suures ulatuses fibrosarkoome (ehk pahaloomulisi kasvajaid)

Tähelepanuväärne on asjaolu, et toksikoloogiaraportis nimetatud uuringud pärinevated aastatest 1971 - 1987, v.a üks töö aastast 2002

http://toxnet.nlm.nih.gov/cgi-bin/sis/search2/r?dbs+hsdb:@term+@DOCNO+567

​

Vaatamata sellistele tõsistele kõrvalmõjudele sissesöömisel ja et selle aine ohutust sissesüstimisel peaaegu ei ole uuritud, oleme me valmis seda endale sisse süstima. 

​

Tekib ka küsimus, et miks selle aine ohtutusuuringud on nii vanad ja miks on uuemaid uuringuid nii vähe? 

​

Teisi kaitseid BCl kohta:

​

2013 aasta katse chincilladega, kelle ühte kõrva tilgutati kolme päeva jooksul erinevaid koguseid alumiinium atsetaadi (0,5%) ja BCl-i (0,03%) lahust ning võrreldi tulemusi teise kõrvaga. Lahus põhjustas kuulmise kaotust, karvarakkude kahjustust ning pehmekoe luustumist. Manustatud alumiiniumiühendi kogus on siin palju suurem kui BCl kogus ning katse ei räägi pelgalt BCl-ist. Katse võib seetõttu rääkida alumiiniumatsetaadi ja BCl-i koostoimest. 

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23918745

​

Katse rottidega 2 aasta jooksul naha pinnale erinevate koguste BCl manustamine kogusega 0.15, 0.5, või 1.5 mg/kg. Katse kinnitas erinevaid nahakahjustusi ning osad rotid surid, kuid uuring ei leidnud tõendeid kartsinogeensest efektist naha pinnale manustatuna.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12595925

​

​